Kuna ühes eelmises postituses ma andsin veidi vale aadressi siis teen seda siin teema all eraldi:
KUI KEEGI TAHAB MULLE KIRJUTADA JA JOONISTADA :)
Paradise Towers; Unit 141, 3049-3051 Surfers Paradise Bvd, Surfers Paradise, QLD 4217, AUSTRALIA
Jääb siis ootama :D
reede, 27. detsember 2013
Surfitund
23 DETSEMBER
Läksin oma esimesse surfitundi....MIKS MA SEDA VAREM POLE JUBA TEINUD?! ei tea. igatahes, päeval kell 1 kogunesime, saime endale särgid selga ja kõndisime randa. päev oli õpetajate sõnutsi küllaltki tavaline ja lained piisavad algajatele. esimesed 20 minutit möödusid rannal, kus õpetaja seletas, et kuidas nimetatakse erinevaid osi surfilaual. rail-küljed, deck-pealmine osa, bottom-alumine osa, nina-nose, tagumine osa-tail, fin-uimed, . olete ka nüüd targemad :D
Siis harjutasime kuival erinevaid asendeid selleks, et püsti saada. Neid on kokku neli. Püüan seletada, aga lihtsam on youtube'i sisse toksida ja voilaa! :D algasend: kõhuli laual, varbad täpselt tagumise osa lõpus, küünarnukid kanatiibade kombel üles suunatud ja käelabad rindade juures ja toetuvad täies osas surfilaua deckile, pilk suunatud otse ette, tasakaal keskel. Esimene asend: tood oma tagumise jala(püsti seistes see jalg, mis asub taga pool) pool-spagaati. Asend kaks: tood oma esimese jala(laual püsti seistes see jalg mis on ees) kahe käe vahelt läbi nii, et põlv tekitab 90 kraadise nurga. Asend kolm: tõused kahele jalale kuid meeles pidades, et käed on siiski deckil ja jalad toetuvad täistallaga lauale. Jalad peavad tegema väikese pöörde umbes 45 kraadi vastvalt siis paremale või vasakule. Oleneb kas oled goofy või regular tüüpi. Ja lõpuks neljas ning viimane: tõused püsti ja teed kõige vingema poosi, mis surfiajakirjadest meeles on :D
Mina sain püsti juba esimese korraga...nüüd tahaks saada osavamaks, et tuleks ka veits adrenaliinikat :D junkie nagu ma olen :D
Lihtne kas pole?! tegelt nii lihtne pole. kui võrrelda lumelauaga, siis raskeim asi on saada tagasi lainetesse...peab ikka vaeva nägema. Pole lainelifti, mis tõmbaks või lausa sõidutab kohe laineharjale...oleks ikka lihtsam. Teate ju küll, kuidas alguses pidid laud kaenlas mäest üles kõmpima...ikka võttis läbi. Surfis ei olene üldse kas juba seisad püsti või mitte, ise peab suutma end lainesse sõuda.
Kui pilte saan siis laen üles ka...hetkel on mõttes oma laud soetada...nii palju siis kogumisest :D
Läksin oma esimesse surfitundi....MIKS MA SEDA VAREM POLE JUBA TEINUD?! ei tea. igatahes, päeval kell 1 kogunesime, saime endale särgid selga ja kõndisime randa. päev oli õpetajate sõnutsi küllaltki tavaline ja lained piisavad algajatele. esimesed 20 minutit möödusid rannal, kus õpetaja seletas, et kuidas nimetatakse erinevaid osi surfilaual. rail-küljed, deck-pealmine osa, bottom-alumine osa, nina-nose, tagumine osa-tail, fin-uimed, . olete ka nüüd targemad :D
Siis harjutasime kuival erinevaid asendeid selleks, et püsti saada. Neid on kokku neli. Püüan seletada, aga lihtsam on youtube'i sisse toksida ja voilaa! :D algasend: kõhuli laual, varbad täpselt tagumise osa lõpus, küünarnukid kanatiibade kombel üles suunatud ja käelabad rindade juures ja toetuvad täies osas surfilaua deckile, pilk suunatud otse ette, tasakaal keskel. Esimene asend: tood oma tagumise jala(püsti seistes see jalg, mis asub taga pool) pool-spagaati. Asend kaks: tood oma esimese jala(laual püsti seistes see jalg mis on ees) kahe käe vahelt läbi nii, et põlv tekitab 90 kraadise nurga. Asend kolm: tõused kahele jalale kuid meeles pidades, et käed on siiski deckil ja jalad toetuvad täistallaga lauale. Jalad peavad tegema väikese pöörde umbes 45 kraadi vastvalt siis paremale või vasakule. Oleneb kas oled goofy või regular tüüpi. Ja lõpuks neljas ning viimane: tõused püsti ja teed kõige vingema poosi, mis surfiajakirjadest meeles on :D
Mina sain püsti juba esimese korraga...nüüd tahaks saada osavamaks, et tuleks ka veits adrenaliinikat :D junkie nagu ma olen :D
Lihtne kas pole?! tegelt nii lihtne pole. kui võrrelda lumelauaga, siis raskeim asi on saada tagasi lainetesse...peab ikka vaeva nägema. Pole lainelifti, mis tõmbaks või lausa sõidutab kohe laineharjale...oleks ikka lihtsam. Teate ju küll, kuidas alguses pidid laud kaenlas mäest üles kõmpima...ikka võttis läbi. Surfis ei olene üldse kas juba seisad püsti või mitte, ise peab suutma end lainesse sõuda.
Kui pilte saan siis laen üles ka...hetkel on mõttes oma laud soetada...nii palju siis kogumisest :D
esmaspäev, 16. detsember 2013
Jõulukuu
No pole üldse mingit jõulutunnet. Aga mis teha, kui oled ikka harjunud väga külma ilmaga ja lumega, siis pole ju mingi ime kui 30-kraadi sooja juures mingit meeleolu pole!
Päevad on küllaltki ühetahulised ent samas väga nauditavad. Kui päike paistab, siis rannas ning õhtul tööle. Nädalavad lendavad ikka mega kiiresti! ei saa nagu arugi, et juba olen olnud pea neli kuud võõrsil. Kurvastusehetked tulevad peale ainult siis, kui kodustega skypes rääkida või kui te KÕIK postitate oma piparkoogi pilte.
Ostsin endale teemaparkide hooajapassi. Mis tähendab seda, et ma saan käia kolmes pargis kasvõi iga päev! Hetkel olen käinud ainult Wet'nWildis. See oli suur väli veelõbustuspark. Ainus jama asi on see, et kuna pargid on väga populaarsed, siis ootamisjärjekord on VÄHEMALT 30 minutit. mida vingem atraktsioon, seda kauem peab ootama. Siin algas suvevaheaeg ka...(kõik on nii pea peal) ja pargid on kogu aeg puupüsti täis. Veel saan minna MovieWorldi-mega suur lõbustuspark ja SeaWorldi. Kuna vabu päevi pole väga, siis on üsna keeruline hetkel organiseerida, aga asja teebi heaks see, et ma saan kasutada oma passi kuni juuni 2014.
Eile(15.12) käisime eestlaste seltsi jõulupeol Brisbane'is. seal kohtusin paljude huvitavate inimestega, mõni juba 50 aastat siin elanud ja ei igatsegi koju. Teised jälle siiarännanute järeltulijad, kes Eestit ainult suvel külastavad kuna nemad külmaga pole harjunud. Arvan, et saime kõige jõululähedamat sööki ka. Kartulisalat, heeringas, mulgipuder, sinki ja vorsti. Vorst oli muidugi tavaline hot dogi oma aga ajas asja ära küll. Oli eeskava, jõulumees ja kohvi ning kringel. Siuke väljamaa pidu oli...söödud-joodud, koju minek :D naljakas...aga samas olen harjunud ka, sest Taanis oli täpselt sama moodi. Kahju, et tantsutraditsiooni siin ei eksisteeri.
Aastavahetusel plaanime meie korteris suurt pidu. Mina õigel ajal muidugi osaleda ei saa, aga ehk siis pärast poole on mõni veel piisavalt sirge ja krapsis...ehk näha ole.
Nüüd aga ongi hetkel kõik. Püüan ikka täiendada seda siin, aga vabandan juba ette ära :D
Musid-kallid, Teie Maari
Päevad on küllaltki ühetahulised ent samas väga nauditavad. Kui päike paistab, siis rannas ning õhtul tööle. Nädalavad lendavad ikka mega kiiresti! ei saa nagu arugi, et juba olen olnud pea neli kuud võõrsil. Kurvastusehetked tulevad peale ainult siis, kui kodustega skypes rääkida või kui te KÕIK postitate oma piparkoogi pilte.
Ostsin endale teemaparkide hooajapassi. Mis tähendab seda, et ma saan käia kolmes pargis kasvõi iga päev! Hetkel olen käinud ainult Wet'nWildis. See oli suur väli veelõbustuspark. Ainus jama asi on see, et kuna pargid on väga populaarsed, siis ootamisjärjekord on VÄHEMALT 30 minutit. mida vingem atraktsioon, seda kauem peab ootama. Siin algas suvevaheaeg ka...(kõik on nii pea peal) ja pargid on kogu aeg puupüsti täis. Veel saan minna MovieWorldi-mega suur lõbustuspark ja SeaWorldi. Kuna vabu päevi pole väga, siis on üsna keeruline hetkel organiseerida, aga asja teebi heaks see, et ma saan kasutada oma passi kuni juuni 2014.
Eile(15.12) käisime eestlaste seltsi jõulupeol Brisbane'is. seal kohtusin paljude huvitavate inimestega, mõni juba 50 aastat siin elanud ja ei igatsegi koju. Teised jälle siiarännanute järeltulijad, kes Eestit ainult suvel külastavad kuna nemad külmaga pole harjunud. Arvan, et saime kõige jõululähedamat sööki ka. Kartulisalat, heeringas, mulgipuder, sinki ja vorsti. Vorst oli muidugi tavaline hot dogi oma aga ajas asja ära küll. Oli eeskava, jõulumees ja kohvi ning kringel. Siuke väljamaa pidu oli...söödud-joodud, koju minek :D naljakas...aga samas olen harjunud ka, sest Taanis oli täpselt sama moodi. Kahju, et tantsutraditsiooni siin ei eksisteeri.
Aastavahetusel plaanime meie korteris suurt pidu. Mina õigel ajal muidugi osaleda ei saa, aga ehk siis pärast poole on mõni veel piisavalt sirge ja krapsis...ehk näha ole.
Nüüd aga ongi hetkel kõik. Püüan ikka täiendada seda siin, aga vabandan juba ette ära :D
Musid-kallid, Teie Maari
Uus kodu
Vabandus Hellukas, ma lihtsalt olen olnud nii laisk ja ei ole suutnud iga nädal seda blogi siin täiendada :D
Ja emme, olen jah sinusse, see päeviku asi vajub suiku. Kuna ma tean, et mul on inimesi, kes hoolivad mu tegemistest, siis ikka üritan seda siin täiendada.
Vahepeal on juhtunud mitmeid asju:
Sain uue elukaaslase, meid visati korterist välja, elasin hostelis, leidsime uue kodu.
Ma ei mäleta, kas kirjutasin, aga mu uus elukaaslane on Karit. Täitsa Eesti tüdruk, kelle leidsin geniaalse FB-ki vahendusel :D saime koos elada eelmises kohas nädala kui omanik teatas, et nii ei toimi. Nimelt ma töötan õhtusi vahetusi ja pärast tööd on ikka kõht tühi. Koju jõuan kuskil 23-01 ajal ja ikka väike amps. Teda aga häiris igasugune väike krabin ja isegi tuli, mis ukse ja põranda vahelt läbi kumas...oligi ainult aja küsimus, millal sealt välja kolida aga tema tegi selle eriti lihtsaks. Nimelt teatas ta reede õhtul kell 16, et järgmine hommik kell 11 peab tuba olema tühi. Mina pidin olema kell 18 tööl ja Karit järgmine hommik kell 8 tööl :D nii me siis panime kõik asjad 1 tunniga kokku, koristasime ja möllasime ja järgmine hommik olimegi väljas.
Kolisin taas vanasse heasse hostelisse. 20 inimese tuppa. :D elasin seal nädal aega ja siis juba saimegi uue kodu. Elan nüüd penthouseis. see on üks Surfersi esimesi kõrgeid maju ehk hetkeseisuga üks madalamaid ja üldse mitte nii uhkeid ehitisi siin suurutsevas linnas. Elame 14. korrusel ja liftis saab üles ainult spetsiaalse võtmega, mis on ainult viimase korruse elanikel :D Üks unistusi on põhimõtteliselt ju täitunud! Korter on väga suur ja jagame seda kahe poisiga- itaallane ja austraallane. Kuna tüdruk, kes ennem siin elas polnud just kõige suurem koristaja, siis läks alguses paar päeva küürimise peale. Oleks nagu uus tuba! sama ka elutoa ja köögi kohta. Nüüd on hea koju tulla.
Ja emme, olen jah sinusse, see päeviku asi vajub suiku. Kuna ma tean, et mul on inimesi, kes hoolivad mu tegemistest, siis ikka üritan seda siin täiendada.
Vahepeal on juhtunud mitmeid asju:
Sain uue elukaaslase, meid visati korterist välja, elasin hostelis, leidsime uue kodu.
Ma ei mäleta, kas kirjutasin, aga mu uus elukaaslane on Karit. Täitsa Eesti tüdruk, kelle leidsin geniaalse FB-ki vahendusel :D saime koos elada eelmises kohas nädala kui omanik teatas, et nii ei toimi. Nimelt ma töötan õhtusi vahetusi ja pärast tööd on ikka kõht tühi. Koju jõuan kuskil 23-01 ajal ja ikka väike amps. Teda aga häiris igasugune väike krabin ja isegi tuli, mis ukse ja põranda vahelt läbi kumas...oligi ainult aja küsimus, millal sealt välja kolida aga tema tegi selle eriti lihtsaks. Nimelt teatas ta reede õhtul kell 16, et järgmine hommik kell 11 peab tuba olema tühi. Mina pidin olema kell 18 tööl ja Karit järgmine hommik kell 8 tööl :D nii me siis panime kõik asjad 1 tunniga kokku, koristasime ja möllasime ja järgmine hommik olimegi väljas.
Kolisin taas vanasse heasse hostelisse. 20 inimese tuppa. :D elasin seal nädal aega ja siis juba saimegi uue kodu. Elan nüüd penthouseis. see on üks Surfersi esimesi kõrgeid maju ehk hetkeseisuga üks madalamaid ja üldse mitte nii uhkeid ehitisi siin suurutsevas linnas. Elame 14. korrusel ja liftis saab üles ainult spetsiaalse võtmega, mis on ainult viimase korruse elanikel :D Üks unistusi on põhimõtteliselt ju täitunud! Korter on väga suur ja jagame seda kahe poisiga- itaallane ja austraallane. Kuna tüdruk, kes ennem siin elas polnud just kõige suurem koristaja, siis läks alguses paar päeva küürimise peale. Oleks nagu uus tuba! sama ka elutoa ja köögi kohta. Nüüd on hea koju tulla.
Töö
ja ma vist pole oma numbrit ka teile andnud, et kui väga häda käes on siis: 04 39 548 641
Vabandust, et ma pole viimasel ajal üldse kirjutanud, lihtsalt pole jõudnud. Samas valetan ka, oleks jõudnud küll, aga pole nagu tahtmist olnud.
Käin tööl selles samas restos, millest ma varem rääkisin. Kuna koht asub peatänaval on seal mega kiire. vahetuse lõpuks löövad jalad tuld ja muust ei mõtle, et saaks koju. Nädala see pole hullu töötada, aga nädalavahetusel, kui kõik midagi vahvat ette võtavad on meel kurb. Samas teeb meele heaks, kui iga reede saame palka. Nimelt saab nädalavahetusel rohkem tunnis kui nädala sees. Alguses oli üsna konarlik. Kuna me kirjutame KÕIK käsitsi, siis õppisin menüü mehaaniliselt selgeks. seda on 6 lehekülge ja kõigel on oma lühendid ja roogadel on lisandid, mida mina pean teadma :D Kliente on seinast-seina. Olen saanud sõimata ja samas olen ka saanud väga mõnusa tagasiside. Kuna see on mu esimene ettekandja kogemus, arvan., et saan väga hästi hakkama. Seda näitsab ka see, et ma meeldin manageridele ja nad usaldavad mind. Nimelt on minu ala õues...seal on need ettekandjad, kes on kiiremad ja osavamad. Või nagu manager ütles, et saab usaldada. Mulle meeldib. Sest et vaesed naised, kes sees palavuses peavad töötama :D mina saan vähemalt värsket õhku.
Alates sellest nädalast olen kogu aeg tööl kuni uue aastani välja. Iga päev 8 tundi jooksu. Isegi jõulud ja aastavahetuse töötan. Jõulude ajal pole hullu, kuna mul pole siin nagunii väga kedagi, aga aastavahetus...aga samas mis teha. Vähemalt on tasustatud hästi. Jõulude ajal 3x palk ja av 2x palk. Me sulgeme uuel aastal kell 00.00 vaatame ilutulestikku ja lähme koristama. kuskil kell 2 saan koju...milline pidu!
Nii palju siis tööst.
neljapäev, 21. november 2013
teisipäev, 19. november 2013
Surfers Paradise
Surfers Paradise-
Hetke seisuga minu kodulinn. Ammune unistus, DONE!
Esmaspäeval (11.11)pakkisime (endiselt reisukaaslane André, aga mitte enam kauaks) asjad autosse ja hakkasime Mooloolah Valleyst (Sunshine Coast) Surfers Paradisi (Gold Coast) sõitma. Kõlab kaunilt kas pole?!!
Sõit kestis kuskil 2 tundi ja selle aja jooksul läbisime meie endise kodulinna Brisbane'i. Sõitsime rahulikult mööda kiirteed kui äkki tabas meid äratundmise hetk...möödusime oma endisest töökohast, parkimisplats oli valmis, meie kootud võrgud üle kõige. VINGE! Märk on maha jäetud :D hahahha, tegelt on nii, et teiste jaoks on suht suva mis see on, aga meie jaoks oli see nii hea tunne.
Jõudsime Surfersisse ja checkisime sisse hostelisse....minu esimene kogemus linna hostelis, sest kogu aeg on meil kuidagi vedanud, et ei ole pidanud jagama tuba 14 inimesega. JAH!? 14 inimest ja üks vannituba...võite ette kujutada hommikuid ja õhtuid. Kuna aga tööd polnud nagunii, siis väga vahet polnud. Kõige enam häiris see, et 5-e öö jooksul ei saanud ma kordagi normaalselt magada. Nimelt käib hostelistes pidu 24/7...hommikul on pohmelus ja kuskil 6-7 läheb joomaks...ja nii igal õhtul. Mina nii ei jaksa ja oleks tahtnud magada, aga mis teha kui teised nii ei mõelnud. Samas ei hoolinud ka magajatest. Kuigi meid oli alati rohkem aga kaks purjus inimest suudavad kõiki 12-st ärkvel hoida kasvõi terve öö!
Muidu oli hostelis väga kift. 100 inimest elas seal...kui olid juba 2 päeva, siis olid kohalikud elanikud (kes elanud nädal-kaks-kuu) samas hostelis, juba sõbrad. Samas oli veider näha iga päev uusi nägusid. Ja samas head aega öelda ka. Kuna aga aeg jäi inimestega tutvumiseks lühikeseks, siis nagu päris päris sõpru ei tekkinud.
Teisipäeval otsustasin, et täna leian töö. Võtsin oma 5-s CV-d kaasa, lõin end ülesse ja läksin tööd otsima. Ütlesin teistele ka hostelis ja nägin kuidas nad suht minu üle naersid...ise mõtlesin, et loodan, et näkkab ja siis saan mina muiata. Kuna sel päeval sadas vihma, siis võtsin oma keebi ja keebihoidja(André) kaasa. Mõlemast oli palju kasu...ma pole väga harjunud ei vastustega, kuid André ikka sundis mind edasi minema. Nimelt sain teisest kohast vastuseks EI ja mõtlesin, et kõrvalolev pubi/kohvik ei taha mind ka. Aga kui ikka keegi julgustab, siis tuleb minna...ei saa ju argpüks olla :D NÄKKAS! Margo (vend) ütles, et igal juhul pean saama manageri jutule, siis on lootust, küsisin siis manageri...baaridaam polnud just väga sõbralik ja ütles, et manager on busy. Mina selle peale, et pole hullu, mul on aega küll. Siis aga läks ta taha ruumi ja juba oligi manager minu juures...uskumatu! :D
Valetasin (ma vihkasin seda), et olen olnud ennem ettekandja väga mitmes kohas, mis on täielik vale. Hea, et pikka nina ette ei kasvanud :D Aga näed, paar nalja manageriga, kes, tuli välja, et on omanik, ja juba järgmine päev sain proovima minna. Pärast astusin sisse vist kõige kallimasse hotelli baari ja andsin veel sinna ka oma CV ning rohkem ei jaganudki. Kolm tükki :D
Proovipäev läks kiirelt, 1,5 tundi ja vsjo. Kutsusid tagasi pühapäeval. Kõik läks kenasti, meeldisin ülemusele ja sain tööle :)
elu hakkab toredaks muutuma :)
Hetke seisuga minu kodulinn. Ammune unistus, DONE!
Esmaspäeval (11.11)pakkisime (endiselt reisukaaslane André, aga mitte enam kauaks) asjad autosse ja hakkasime Mooloolah Valleyst (Sunshine Coast) Surfers Paradisi (Gold Coast) sõitma. Kõlab kaunilt kas pole?!!
Sõit kestis kuskil 2 tundi ja selle aja jooksul läbisime meie endise kodulinna Brisbane'i. Sõitsime rahulikult mööda kiirteed kui äkki tabas meid äratundmise hetk...möödusime oma endisest töökohast, parkimisplats oli valmis, meie kootud võrgud üle kõige. VINGE! Märk on maha jäetud :D hahahha, tegelt on nii, et teiste jaoks on suht suva mis see on, aga meie jaoks oli see nii hea tunne.
Jõudsime Surfersisse ja checkisime sisse hostelisse....minu esimene kogemus linna hostelis, sest kogu aeg on meil kuidagi vedanud, et ei ole pidanud jagama tuba 14 inimesega. JAH!? 14 inimest ja üks vannituba...võite ette kujutada hommikuid ja õhtuid. Kuna aga tööd polnud nagunii, siis väga vahet polnud. Kõige enam häiris see, et 5-e öö jooksul ei saanud ma kordagi normaalselt magada. Nimelt käib hostelistes pidu 24/7...hommikul on pohmelus ja kuskil 6-7 läheb joomaks...ja nii igal õhtul. Mina nii ei jaksa ja oleks tahtnud magada, aga mis teha kui teised nii ei mõelnud. Samas ei hoolinud ka magajatest. Kuigi meid oli alati rohkem aga kaks purjus inimest suudavad kõiki 12-st ärkvel hoida kasvõi terve öö!
Muidu oli hostelis väga kift. 100 inimest elas seal...kui olid juba 2 päeva, siis olid kohalikud elanikud (kes elanud nädal-kaks-kuu) samas hostelis, juba sõbrad. Samas oli veider näha iga päev uusi nägusid. Ja samas head aega öelda ka. Kuna aga aeg jäi inimestega tutvumiseks lühikeseks, siis nagu päris päris sõpru ei tekkinud.
Teisipäeval otsustasin, et täna leian töö. Võtsin oma 5-s CV-d kaasa, lõin end ülesse ja läksin tööd otsima. Ütlesin teistele ka hostelis ja nägin kuidas nad suht minu üle naersid...ise mõtlesin, et loodan, et näkkab ja siis saan mina muiata. Kuna sel päeval sadas vihma, siis võtsin oma keebi ja keebihoidja(André) kaasa. Mõlemast oli palju kasu...ma pole väga harjunud ei vastustega, kuid André ikka sundis mind edasi minema. Nimelt sain teisest kohast vastuseks EI ja mõtlesin, et kõrvalolev pubi/kohvik ei taha mind ka. Aga kui ikka keegi julgustab, siis tuleb minna...ei saa ju argpüks olla :D NÄKKAS! Margo (vend) ütles, et igal juhul pean saama manageri jutule, siis on lootust, küsisin siis manageri...baaridaam polnud just väga sõbralik ja ütles, et manager on busy. Mina selle peale, et pole hullu, mul on aega küll. Siis aga läks ta taha ruumi ja juba oligi manager minu juures...uskumatu! :D
Valetasin (ma vihkasin seda), et olen olnud ennem ettekandja väga mitmes kohas, mis on täielik vale. Hea, et pikka nina ette ei kasvanud :D Aga näed, paar nalja manageriga, kes, tuli välja, et on omanik, ja juba järgmine päev sain proovima minna. Pärast astusin sisse vist kõige kallimasse hotelli baari ja andsin veel sinna ka oma CV ning rohkem ei jaganudki. Kolm tükki :D
Proovipäev läks kiirelt, 1,5 tundi ja vsjo. Kutsusid tagasi pühapäeval. Kõik läks kenasti, meeldisin ülemusele ja sain tööle :)
elu hakkab toredaks muutuma :)
pühapäev, 17. november 2013
Kõik on peapeal
Alustuseks vabandan, et pole juba üsna pikalt kirjutanud...asjad pole just kõige roosamad viimasel ajal olnud...aga sellest pisut hiljem
Niisiis.
Brisbane'st lahkusime juba kaks nädalat tagasi (täna on 17 nov) kuna töö sai seal otsa ja lubati, et saame puhata nädala ning siis järgmise projekti peale. Otsustasime sõita Mammule külla. Alguses oli plaan peatuda paar päeva aga siis olime lõpuks ikka nädala.
Ausside jaoks üks olulisemaid spordialasid on hobustevõidusõit. Sel puhul peatub aeg ja kogu riik(juttude kohaselt muidugi) jälgib telekast seda suurt sündmust. Kuna race toimus teisipäeval, siis meie Mammuga läksime seda vaatama. Naistekas! WIII. Kuna kleidikriis oli, siis hüppasin sekkarist läbi ja sain ühe kena kleidi hea hinnaga. See on siin nagu presidendi vastuvõtt. Ainult ma kujutan ette, et kostüümid maksavad rohkem. Põhiline asi, et peas oleks kübar/lilleseade. Kuna traditsioon on vana, siis ainult see on veel kehtima jäänud. Üritus kujutas endast ühte suurt napsi-tralli-pidu, kus enamuse publikust moodustasid purjus noorukid. Meie jõime šikilt šampust ja vist päeva lõpuks (kell 14 :D) olime üsna šnapsused. A no vähemalt ei näidanud me seda välja.
Vedasin esimest korda elus raha peale kihla. Panustasime hobusele ning oh ÜLLATUST, võitiski! :D panime 10 daala ja tagasi saime 65 daala...ega ise me muidugi sest aru ei saanud, sest võistlus tuli suurelt ekraanilt. Nimelt on selle ürituse nimi Melbourne Cup ja reaalne võistlus toimub Melbsis. Erinevatesse linnadesse on ekraanid üles seatud, nii et kui sa isegi koha peal ei viibi, siis nati saab ikka tunda, et oled koha peal.
Ennem veel oli meiel mega lahe nädalavahetus Rainbow Beachil. Kes on vähegi kursis, siis üks popimaid ja huvitavamaid kohti on Fraser Island, mis ühe reisuselli jaoks on- Must see! Kuna meil aega ei olnud tervet nädalat, siis läksime sinna randa, kust Fraseri tuurid hakkavad. Selleks pidi eraldi loa hankima ja kindlasti pidi olema neljarattaveoline auto. Aaronil see on õnneks olemas ja meil probleeme ei tekkinud, Kimasime umbes pool tundi metsa vahel küllaltki sügavas liivas ja siis juhtus see, mida kõik kardavad. Kuna rada on väga kitsas, siis kaks autot üksteisest mööda hästi ei pääse. Selleks oli ehitatud nö taskud, et peab kinni pidama ja siis teed emb-kummale andma. Üksi onu oma pojaga oli aga keset metsa, kus puudus igasugune kontaks välismaailmaga kinni jäänud. Meie olime esimene auto, kes peatus ja aitas kuid mis sa teed, kui inimestel mõitsust pole..nimelt oli onu endale hankinud küll suure džiibi AGA see ei olnud neljarattaveoline vaid see teine variant, et kõik rattad veavad, KUI VAJA, ehk selliste olude jaoks TÄIESTI kõlbmatu. Püüdsime aidata, aga auto oli nii sügavale vajunud, et ilma traktori abita ta sealt välja ei saanud. Õnneks juhtus tee olema piisavalt lai ja meie saime mööda. Retk jätkus.
Kõige hämmastavam on see, et Eestis autoga rannas sõitmine on kategooriliselt keelatud...siin aga vura kui palju tahad. Ainus asi, mida peab silmas pidama on tõus, sest kui sa satud valel ajal tulema, võid otsa ümber pöörata ja läbi off-road metsa tagasi kimada. Vesi tõuseb nii palju, et rannaribast ei jää midagi järgi. Meil vedas ja leidsime mõnusa koha telkimiseks. Mammu ja Aaron magasid auto katusel madratsi peal...lageda taeva alla :D eriti mõnus, aga mulle meeldis telgis ikka ka :) Järgmine päev läksime nagu maailma äärele...ülevalt mägedest kogunev liiv moodustas kõrbe. Õues oli 30 kraadi, liiv 40-50 kraadi...KUUUM. Kõrbe servalt võis näha kõige hingematvamat vaadet: helesinine ookean, kuni silmapiiri taha...järjekordselt oli tunne, et just selle pärast ma siia tulingi. Kuna aga pilte veel pole arvuis, siis järgmise postituse juures lisan need ka :)
Nüüd olen aga väsinud ja hakkan tudile jääma.
Jaadööd ning kalli-kalli-musi-musi.
Teie Maari
Niisiis.
Brisbane'st lahkusime juba kaks nädalat tagasi (täna on 17 nov) kuna töö sai seal otsa ja lubati, et saame puhata nädala ning siis järgmise projekti peale. Otsustasime sõita Mammule külla. Alguses oli plaan peatuda paar päeva aga siis olime lõpuks ikka nädala.
Ausside jaoks üks olulisemaid spordialasid on hobustevõidusõit. Sel puhul peatub aeg ja kogu riik(juttude kohaselt muidugi) jälgib telekast seda suurt sündmust. Kuna race toimus teisipäeval, siis meie Mammuga läksime seda vaatama. Naistekas! WIII. Kuna kleidikriis oli, siis hüppasin sekkarist läbi ja sain ühe kena kleidi hea hinnaga. See on siin nagu presidendi vastuvõtt. Ainult ma kujutan ette, et kostüümid maksavad rohkem. Põhiline asi, et peas oleks kübar/lilleseade. Kuna traditsioon on vana, siis ainult see on veel kehtima jäänud. Üritus kujutas endast ühte suurt napsi-tralli-pidu, kus enamuse publikust moodustasid purjus noorukid. Meie jõime šikilt šampust ja vist päeva lõpuks (kell 14 :D) olime üsna šnapsused. A no vähemalt ei näidanud me seda välja.
Vedasin esimest korda elus raha peale kihla. Panustasime hobusele ning oh ÜLLATUST, võitiski! :D panime 10 daala ja tagasi saime 65 daala...ega ise me muidugi sest aru ei saanud, sest võistlus tuli suurelt ekraanilt. Nimelt on selle ürituse nimi Melbourne Cup ja reaalne võistlus toimub Melbsis. Erinevatesse linnadesse on ekraanid üles seatud, nii et kui sa isegi koha peal ei viibi, siis nati saab ikka tunda, et oled koha peal.
Selle sama "puhkenädala" jooksul saabus teade, et uue projekti juures läks midagi valesti ja kuna meie oleme lisaabijõud, siis meie teeneid enam ei vajata...suht hull ikka küll, sellega ei osanud me arvestada. Kõik oli sassis. Nimelt meie Andréga enam koos ei ole...üsna lühike ja sitt jutt ja sellel teemal pikemalt ei taha peatuda.
Igatahes, oli vaja uus plaan välja mõelda. Kuna mu unistus on olnud kogu aeg Surfersis Paradisi tulla, siis mõeldud-tehtud. Järgmine peatus: PARADIIS.Ennem veel oli meiel mega lahe nädalavahetus Rainbow Beachil. Kes on vähegi kursis, siis üks popimaid ja huvitavamaid kohti on Fraser Island, mis ühe reisuselli jaoks on- Must see! Kuna meil aega ei olnud tervet nädalat, siis läksime sinna randa, kust Fraseri tuurid hakkavad. Selleks pidi eraldi loa hankima ja kindlasti pidi olema neljarattaveoline auto. Aaronil see on õnneks olemas ja meil probleeme ei tekkinud, Kimasime umbes pool tundi metsa vahel küllaltki sügavas liivas ja siis juhtus see, mida kõik kardavad. Kuna rada on väga kitsas, siis kaks autot üksteisest mööda hästi ei pääse. Selleks oli ehitatud nö taskud, et peab kinni pidama ja siis teed emb-kummale andma. Üksi onu oma pojaga oli aga keset metsa, kus puudus igasugune kontaks välismaailmaga kinni jäänud. Meie olime esimene auto, kes peatus ja aitas kuid mis sa teed, kui inimestel mõitsust pole..nimelt oli onu endale hankinud küll suure džiibi AGA see ei olnud neljarattaveoline vaid see teine variant, et kõik rattad veavad, KUI VAJA, ehk selliste olude jaoks TÄIESTI kõlbmatu. Püüdsime aidata, aga auto oli nii sügavale vajunud, et ilma traktori abita ta sealt välja ei saanud. Õnneks juhtus tee olema piisavalt lai ja meie saime mööda. Retk jätkus.
Kõige hämmastavam on see, et Eestis autoga rannas sõitmine on kategooriliselt keelatud...siin aga vura kui palju tahad. Ainus asi, mida peab silmas pidama on tõus, sest kui sa satud valel ajal tulema, võid otsa ümber pöörata ja läbi off-road metsa tagasi kimada. Vesi tõuseb nii palju, et rannaribast ei jää midagi järgi. Meil vedas ja leidsime mõnusa koha telkimiseks. Mammu ja Aaron magasid auto katusel madratsi peal...lageda taeva alla :D eriti mõnus, aga mulle meeldis telgis ikka ka :) Järgmine päev läksime nagu maailma äärele...ülevalt mägedest kogunev liiv moodustas kõrbe. Õues oli 30 kraadi, liiv 40-50 kraadi...KUUUM. Kõrbe servalt võis näha kõige hingematvamat vaadet: helesinine ookean, kuni silmapiiri taha...järjekordselt oli tunne, et just selle pärast ma siia tulingi. Kuna aga pilte veel pole arvuis, siis järgmise postituse juures lisan need ka :)
Nüüd olen aga väsinud ja hakkan tudile jääma.
Jaadööd ning kalli-kalli-musi-musi.
Teie Maari
laupäev, 26. oktoober 2013
PILDID
Nädalavahetused
Lubasin küll, et postitan iga nädal, aga vahepeal pole väga midagi juhtnud...töötame stabiilselt iga päev 10 tundi...äratus on 4.50am ja kodus oleme kuskil 18pm. sööme ja magama ära.
Ainus aeg hetkel on nädalavahetused, kus midagi juhtub. Eelmine nv käisime Andréga koaala pargis. Nunnud loomad. Muidugi oli seal ka muid Aussile omaseid loomi nagu kängurud ja emud ja muidugi papagoid ja palju igasuguseid sisalikke. Alguses kui parki läksime nägime kohe suuri sisalikke...nemad on inimestega harjunud a meie ei olnud nendega. Nimelt pole need mingid vaatamisväärsused vaid hoopis tavalised elanikud, kes siblivad seal vabalt ringi. Miks mitte!? Toitu on ju kogu aeg ja seltskonda ka :D
Paitasime kängurusid, emusid, vaatasime koera-lamba showd, kotkaid, madusid...isgi tegin pai ühele 3m püütonile. Seal on selline süsteem, et iga poole tunni tagant tutvustatakse mingit uut looma. Meie vaatasime madude showd ja koaalade showd. Ehitatud on siuke väline istumisekoht ja siis talitajad toovad ühe isendi rahvale näha-katsuda.
Väike-suur üsna raske koaala tüdruk
André muudkui paitas neid kängurusid...neil oli täiesti ükskõik :D
...Nagu võib näha sellelt pildilt...
FUI, kuri Helga
André unistus täitus...
Mao poiss
Lazy-ass koaala
FAKT- miks koaalad magavad kogu aeg? paljud arvavad, et eukalüptilehed on narkootilise mõjuga kuid tegelikult koosnevad lehed 50% veest ja ainult 5% on seal suhkrut...seega neil pole lihtsalt energiat ja olemasolevat püüavad nad säilitada magades. Mystery solved! Laiskloomad on nad küll ja üsna juhmi näoga kuid siiski super armsad :D
Täna (26.10) käisime linnas, South Bankis ujumas ja päevitamas. Üsna mõnus päev. Kuskil 30 kraadi ja pilved ja päike vaheldumisi...perfecto! Mitte liiga külm ega palav. Lõunatasime esimest korda Hungry Jackis, mis on täpselt sama logoga kui Burger King aga nimi teine...Aussie värk :D
Pärast koju tulles lobisesime Napsikuga ja käisin jooksmas...mega raske ikka. Kokku kuskil 3km aga rada oli mäest üles ja mäest alla...tundus ikka 1000 korda raskem kui distants olema peaks...aga kes pole proovinud võib mind pehmoks kutsuda :D
Ja ega polegi praegu rohkem uudist.
PS! kui kegi tahab rohkem teada siis kirjutage mulle FB-ki näiteks...vastan nii kiirelt kui saan aga vabandan kui läheb veidi kauem....internet pole just kõige tihedamini külastatv koht nädala sees. Loodan, et mõistate.
Musid-kallid, Teie Maari
Ainus aeg hetkel on nädalavahetused, kus midagi juhtub. Eelmine nv käisime Andréga koaala pargis. Nunnud loomad. Muidugi oli seal ka muid Aussile omaseid loomi nagu kängurud ja emud ja muidugi papagoid ja palju igasuguseid sisalikke. Alguses kui parki läksime nägime kohe suuri sisalikke...nemad on inimestega harjunud a meie ei olnud nendega. Nimelt pole need mingid vaatamisväärsused vaid hoopis tavalised elanikud, kes siblivad seal vabalt ringi. Miks mitte!? Toitu on ju kogu aeg ja seltskonda ka :D
Paitasime kängurusid, emusid, vaatasime koera-lamba showd, kotkaid, madusid...isgi tegin pai ühele 3m püütonile. Seal on selline süsteem, et iga poole tunni tagant tutvustatakse mingit uut looma. Meie vaatasime madude showd ja koaalade showd. Ehitatud on siuke väline istumisekoht ja siis talitajad toovad ühe isendi rahvale näha-katsuda.
Lazy-ass koaala
FAKT- miks koaalad magavad kogu aeg? paljud arvavad, et eukalüptilehed on narkootilise mõjuga kuid tegelikult koosnevad lehed 50% veest ja ainult 5% on seal suhkrut...seega neil pole lihtsalt energiat ja olemasolevat püüavad nad säilitada magades. Mystery solved! Laiskloomad on nad küll ja üsna juhmi näoga kuid siiski super armsad :D
Täna (26.10) käisime linnas, South Bankis ujumas ja päevitamas. Üsna mõnus päev. Kuskil 30 kraadi ja pilved ja päike vaheldumisi...perfecto! Mitte liiga külm ega palav. Lõunatasime esimest korda Hungry Jackis, mis on täpselt sama logoga kui Burger King aga nimi teine...Aussie värk :D
Pärast koju tulles lobisesime Napsikuga ja käisin jooksmas...mega raske ikka. Kokku kuskil 3km aga rada oli mäest üles ja mäest alla...tundus ikka 1000 korda raskem kui distants olema peaks...aga kes pole proovinud võib mind pehmoks kutsuda :D
Ja ega polegi praegu rohkem uudist.
PS! kui kegi tahab rohkem teada siis kirjutage mulle FB-ki näiteks...vastan nii kiirelt kui saan aga vabandan kui läheb veidi kauem....internet pole just kõige tihedamini külastatv koht nädala sees. Loodan, et mõistate.
Musid-kallid, Teie Maari
reede, 18. oktoober 2013
Kolm on kohtu seadus
...ehk seda rahvanõude asja ei tule niipea.
Hetkel tundub, et oleme sattunud õigesse kohta. Firma nimi on NetPro. Seekord on tegu tunnipalgatööga, ehk saame stabiilselt 22 dollarit igas tunnis. Võrreldes 5 ja 10-e dollariga lausa luksus. Hetkel elame Brisis kuid kui need projektid läbi saavad, läheme maale ehk meie farmipäevad saavad ka ehk tehtud...lootust hetkel on.
Ma ei tahaks öelda, et ma olen printsess, ikkagi Saaremaa tüdruk aga no ikka meeletult raske on olnud. Nüüd oleme juba 2 nädalat seal tööl olnud ja ikka on raske päeva lõpus. Samas, kellel poleks! 10 tunnised päevad, 30 päikselise põletava kraadi käes. Must asfalt ja must võrk. Võib-olla on 4.45 tõusmisel sellega mingid omad teemad :D koju jõuame kell 17.30. Magama läheme 20.00. Elu on rutiinne ma ütlen!
Loomulikult on ka mingi jama. Pangatädi surus meile peale essential superi panganumbri aga unustas öelda, mis on meie tavaline pangaarvenumber....nimelt on essential pensioni account ja teate ju küll, kuidas veidi aega tagasi pangas käies või koguni Viru Keskuses või ükskõik missuguses suuremas ostukeskuses LHV tüübid rajalt maha võtsid ja kui sa seisma jäid siis nad põhimõtteliselt sundisid sind nende panka tulema. Sama juhtus meiega siin...tüüpiline ma arvan :D
Igatahes, nüüd seikleb meie esimese nädala palk kuskil süsteemis ja hoiab eemale meie pangaarvest :D Anti lootust, et saame selle siiski kätte. Nüüdseks oleme lahendanud probleemid ja järgmise nädala palk on juba teisipäeval meie kontol.
Kuna pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis näitan Teile lähemalt:
Nädal nr 1
Sellise masina oskused omandasin ma eile. Nagu emme ütles, et Eestis ma ei saaks elusees midagi sellist teha. Tal on õigus! Ei tahaks vist ka :D
Väike poose :D
-veel üks. Me oleme kuskil 5m kõrgusel maast, selleks pidime läbima koolituse ja tegema testi.
Meie tõus karjääriredelil- sinise taeva poole!
Nädalavahetused lõõgastume ja puhkame järgmiseks nädalaks...kuna iga nädal saab palka, siis dollarimärk aitab edasi viia. Põhimõtteliselt saad 10-eks tunniks aju välja lülitada. Mina mõtlen kõiki maailma asju...nüüüd hakkavad need otsa saama kah. Siis mõtlen kodust ja hakkab kerge igatsus hinge pugema. Seda enam, et poed on jõuluasju täis...Kuid pole hullu. Mul on siin André, venna Margo ja Mammu. peaaegu nagu kodus!
Praeguseks aga jälle kuulmisteni ja olge muhedad!
Musid-kallid, Teie Maari
Hetkel tundub, et oleme sattunud õigesse kohta. Firma nimi on NetPro. Seekord on tegu tunnipalgatööga, ehk saame stabiilselt 22 dollarit igas tunnis. Võrreldes 5 ja 10-e dollariga lausa luksus. Hetkel elame Brisis kuid kui need projektid läbi saavad, läheme maale ehk meie farmipäevad saavad ka ehk tehtud...lootust hetkel on.
Ma ei tahaks öelda, et ma olen printsess, ikkagi Saaremaa tüdruk aga no ikka meeletult raske on olnud. Nüüd oleme juba 2 nädalat seal tööl olnud ja ikka on raske päeva lõpus. Samas, kellel poleks! 10 tunnised päevad, 30 päikselise põletava kraadi käes. Must asfalt ja must võrk. Võib-olla on 4.45 tõusmisel sellega mingid omad teemad :D koju jõuame kell 17.30. Magama läheme 20.00. Elu on rutiinne ma ütlen!
Loomulikult on ka mingi jama. Pangatädi surus meile peale essential superi panganumbri aga unustas öelda, mis on meie tavaline pangaarvenumber....nimelt on essential pensioni account ja teate ju küll, kuidas veidi aega tagasi pangas käies või koguni Viru Keskuses või ükskõik missuguses suuremas ostukeskuses LHV tüübid rajalt maha võtsid ja kui sa seisma jäid siis nad põhimõtteliselt sundisid sind nende panka tulema. Sama juhtus meiega siin...tüüpiline ma arvan :D
Igatahes, nüüd seikleb meie esimese nädala palk kuskil süsteemis ja hoiab eemale meie pangaarvest :D Anti lootust, et saame selle siiski kätte. Nüüdseks oleme lahendanud probleemid ja järgmise nädala palk on juba teisipäeval meie kontol.
Kuna pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis näitan Teile lähemalt:
Nädal nr 1
Nädal nr 1
Esimese ja teise nädala käsitöö. Nii võib meid kutsuda küll...taevalaotuse käsitöölised. Kokku oleme traageldanud kuskil 1,5 km...olematud sõrmelihased on nüüd toonuses.
Nädalavahetused lõõgastume ja puhkame järgmiseks nädalaks...kuna iga nädal saab palka, siis dollarimärk aitab edasi viia. Põhimõtteliselt saad 10-eks tunniks aju välja lülitada. Mina mõtlen kõiki maailma asju...nüüüd hakkavad need otsa saama kah. Siis mõtlen kodust ja hakkab kerge igatsus hinge pugema. Seda enam, et poed on jõuluasju täis...Kuid pole hullu. Mul on siin André, venna Margo ja Mammu. peaaegu nagu kodus!
Praeguseks aga jälle kuulmisteni ja olge muhedad!
Musid-kallid, Teie Maari
Tellimine:
Postitused (Atom)