Kuidas Maari maailma avastama läks: aprill 2014

kolmapäev, 23. aprill 2014

Adios Surfers! Hello SYDNEY!

Paar päeva pärast vanemate koju minemist jätsin hüvasti kohaga, mis oli olnud mu koduks pea 6! kuud juba. Aeg sai otsa....edasi uutele jahimaadele. Tere SYDNEY!!

Kui eelmine päev oli kibekiire pakkimisega, siis väikse otsa sai siiski bassus sulistatud. See vastu pärast 17-tundi bussis loksumist tervitas Sydney liiga vihmase ilmaga. Samas on vahe ju 1000km ka ja kes Aussis käinud teab, et kui erinev see maa ikka on. Kotid olid keskmisest liiiga palju raskemad...nüüd ei teagi mis ma oma varustusega peale hakkana kui viisa üks kord lõppeb- pean otsima ühe orbudekodu vms. Samas olen ise ka orb ja kes teab mis must saab kui September käes....nüüd ruttan küll pisut ette oma mõtetega. olen üks suur ülemõtleja...tean ju küll.

Igatahes SYDNEY!!!!!
NO milline võrratu linn! Armusin sellesse vihmasesse ja külma ilma vist isegi liiga kiirelt ära. Olen juba 3 nädalat siin olnud ja no ausalt üks päev pole vist midagi teinud. Lihtsalt nii palju näha ja kogeda ja sõita jnejne. Ma loodan, et Gunnar mu blogi ei loe, sest temale me ju ütlesime, et see on kõigest üks linn :D haha, häbeneme emme, eks :D Aga siin on muuseumid, nii palju kultuuri, nii palju erinevaid inimesi nii palju kõike! Kuulsin, et Melbourne pidi veel võrratum olema. Ei jõua ära oodata!!!

Kõik muuseumid ja põhivaatamisväärsused on nüüdseks külastatud ja muidugi ka käidud ooperimajas sees. Käisime stand-up puppet showd vaatamas, no jalaga perse naljad ja saal rõkkas! Pole siin midagi nii teistmoodi, kujutan ette kuidas emme oleks reageerinud...mul oli sama tunne :D

Elasin 3 nädalat hostelis kuni leidsin ühe vahva koha...alguses oli väga cool, omaette private aiamajake. Läbivaatusel paistis päike ja tuba oli küll pisike a siiski hubane. Samal päeval maksime juba üüri ja ka tagatisraha, mida oli kokku 780 dollarit. Suuuht suur summa. Kolisin sisse paar päeva hiljem saju ajal....siis juba sain aru, et päris õige see pole. Nimelt oli MEGA külm, teki alla minnes läks pool tunnikest aega, et üldse teki alune ära kuivaks. Sain külma, tuli nohu, tulid ebameeldivad mõtted, pidin ära saama sealt. Kiiresti! teavitasin omanikku ja alguses hea inimesena tundunud omanik muutus küüniliseks kasuahneks sitapeaks.. tagasi saan 190 dollarit. AUCH! a mis teha. Nüüd olen kolinud ühte väga mõnusasse korterisse väga mõnusate inimestega :) hea on olla!

Töötan mõned õhtud nädalas India Restos kus on maailma parimad töökaaslased ja imemaitsev söök. on ju tore, kui kööki astudes 6 rosinasilmset keskmisest jumekamat India aktsendiga meest selges Eesti keeles TERE ütlevad :D Hetkel pole elul viga. Naudin seda aega, kui saan veidi lõdvemalt võtta.

Panin just oma suusamäe paberid posti...juba Juuni keskel algab hooaeg. Hetkel surfan netis ilusat uut jopet. Polegi see asi nii lihtne kahjuks. Hoidke pöidlaid ja loodan, et suudan teile veel oma tegemistest teada anda.

Emme ja Gun Austraalia maal

No lõpuks võtan end kätte ja kirjutan ka...veidi vaevlen süümepiinades a no mis sa ikka teed. Pigem olen õnnetu nende 1-2 vaataja pärast, kes siin ikka käivad aeg-ajalt piilumas, et kas laiskvorst on paar rida suutnud paberile panna.

Juba on Aprilli lõpp ja viimasest kirjest on möödas pea 2 kuud :D UPSI!

Alustan siis sellest, kui emme ja Gun külas käisid. Saabusid nemad märtsi alguses ja olid külas 3 nädalalt. Vahepeal oli emme suur juubel ja juba nad läinud olidki. Otsustasime, et lähme käime vaatame Great Barrier Reefi ja Fraiser Islandit. Ühte nägime, teine jäi ära....ebaõnn. Nimelt saabusime oma reisi kaugeimasse punkti Airlie Beachile(1200km) Surfersist eemal, just sellel ajal kui troopiline tsüklon oli oma haripunktis. See tähendas seda, et päikest ei näinud me mõned päevad...muudkui sadas ja sadas. Lõpuks jäeti ära meie reis ja kuna aeg pressis peale, siis pidime hakkama tagasi sõitma, et jõuda Fraserile. Seega jäigi üks maailma imedest kogemata. Kurb meel, aga eks see ilm siin muutub iga 20 minuti pärast. Fraser kujutas endast 3-päevast reisi maailma suurimal liivasaarel. Valisime oma reisikorraldajaks backerite seas tuntud Dingo's. No ütleme nii, et oli tõesti arusaadav miks....isegi minul läks süda pahaks: mis tingimused?! kas selle eest maksimegi nii palju?! Ja te võite ette kujutada, kuidas emps ja Gun seda alguses hindasid. Õnneks sattusime samasse autosse teise perega. Hästi toredad sakslased. Tuli välja, et meie auto oli kõige mõnusam, võib-olla just selle pärast, et kuidagi suutsime pöörata kõik sita naljaks. Ööbisime telkides ja no mõni neiu unustas ikka vist täitsa ära, et telgi seinad pole ometi ju kivist, nii sai mõnelgi korral kuulda, kui jubedad on ikka need kuivkäimlad või kui õudne söök vms. Meil seda probleemi polnud, vanama juures on ju elu aeg olnud kuivkäimla seda enam, et suvilas ei ole toimivat veesüsteemi :D Hellikud need väljamaalsed, ma ütlen. Ringi sõitsime 8-kohalistes 4x rattaveoliste autodega. APPI KUI MÕNUS!!! Minul õnnestus rooli taga istuda just need kõige vingemad otsad plus siis korra veel rannas sirge peal. Olin vist üks tublimaid juhte(veidi uhke ka!), ei mitte ainult naiste vaid meeste seas ka. Kui reis läbi oli, siis grupijuht küsis, et kas ma oleks nõus sõitma ühe autoga töökotta, mis asus linna teises otsas...muidugi olin! ja kui veel high-five ka sinna otsa lugeda, siis tuleb välja, et selles blondis on veidi masinisti verd...see peab küll Saareküla vanama geen olema :D Aga kuna reisist on üsna palju aega möödas, siis väga rohkem detailsemalt ei mäletagi kirjutada. Lisan lihtsalt pilte! Enjoy!

Küllaltki lühidalt kirjutan, aga selle eest pildid pidid ju rohkem kui 1000 sõna ütlema :)