Reis algas kell 3 hommikul, kui meie äratuskellad hakkas üürgama. Igaks juhuks panime ikka mõlemad telefonid ja kaks korda :D Topelt ei kärise! Ülesse saime väga edukalt ja ausalt öeldes vaatasin mitu korda öösel kella ka, et äkki magame sisse. Läks õnneks, jõudsime isegi ennem kui check-in avati.
Taani saatis meid lennukile külma, vihmase, tuulise ehk tavalise ilmaga. No üldse ei hakka taga igatsema....küll aga hakkan kodu igatsema. Õigemini inimesi, kes maha jäid. Aga pole hullu! Meie, eestlased, saame kummis rinnaga öelda, et Skype on ju täitsa oma toode! :D Niiet emme ja kõik kellega leppisime kokku, et Skypeme, ma olen olemas!!!
Olen juba oma esimesed ostud sooritanud. Kuigi lend Londonisse kestis ainult 2 tundi läks kael nii haigeks...muidugi Andrél on täitsa suva. Tema suudab igal suvalisel ajal ja suvalises kohas magama jääda...kadestamisväärne. Igathes ostsin meile mõlemale kaelapadjad...härra arvas küll, et täitsa mõttetu ost, aga ma olen kindel, et pärast leiab tema ka, et vist mul oli õigus...nagu ikka ;)
Nüüd me siin istume...sööme pasta-pesto-feta salatit ja naudime oma tasuta wifit :D seda õnnist aega on meile antud ainult 45 minutit...samas saab alati uusi nime välja mõelda ja nii jätkata kuni meile värav määratakse :D
Nüüd aga side lõpp ja ausalt öeldes olen ma enda üle väga uhke, sest Taanis elades ei suutnud ma isegi mitte ühte korda mitte midagi kirjutada.
Musid-kallid, Teie Maari
Head reisu! Ja järgmine sissekanne olgu koos piltidega ;)
VastaKustuta